Kuidas teha nii, et kõik on rahul?
Ameerika kirjanik William S. Burroughs ütles kunagi, et kvaliteeti ei ole võimalik võltsida – samamoodi ei ole võimalik võltsida head sööki. Et tõlkimine vastaks kvaliteedinõuetele, tuleb arvesse võtta viit aspekti, mis mõjutavad tõlkekvaliteeti kõige enam.
1. Vesi on selline, nagu allikast tuleb
Alati tuleb meeles pidada, et iga tõlge on vaid nii hea, kui hea on tõlgitav originaaltekst ehk allikas. Kui näiteks pressiteates on kirjutatud „normaalne“, siis tõlkija selle nii ka ära tõlgibki. Kui on vaja tõlgitavat teksti parendada, see kaasaegsemaks ja kõlavamaks muuta, on tõlkijal seda muidugi võimalik teha, aga siis tuleb see tööülesande andmisel eelnevalt läbi rääkida – selline parendamine ei ole iseenesestmõistetav.
2. Kiiresti ei tähenda kunagi hästi
Iga töö tegemiseks on vaja konkreetset aega. Ka tõlkija võib teksti ära tõlkida nii kiiresti kui võimalik. Lisatasust ei ole siin palju kasu. Samuti ei aita argument, et tööga on ülikiire ja et teksti oli vaja juba eile. Vaadelgem seda nii: inimese lugemiskiirus on umbes 200 sõna minutis ja kirjutamiskiirus keskmiselt 38 sõna minutis. Tõlkimine aga ei ole mingil juhul lihtsalt lugemine ja kirjutamine! Tõlkija peab samaaegselt suutma mõelda nii sõna, lause või väljendi võimalikult täpsele, vastavamale ja kõlavamale tõlkele ning samuti ka grammatikale, terminoloogiale ja stiilile. Sageli tuleb kasutada sõnaraamatuid ja lisamaterjale, samuti tuleb tekst läbi lugeda ja toimetada. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud tava kohaselt suudab tõlkija tunnis tõlkida umbes 250 sõna. Tõlgitav tekst tuleb veel aga ka ette valmistada ja tõlkijale saata ning pärast tõlke valmimist vajab tekst enne tellijale saatmist veel toimetamist ja küljendamist. Kui tõlget on vaja otsekohe, võib kasu olla masintõlkest. Muidugi ei ole masintõlge elusast inimesest professionaali tehtud, kellega võiks arutada tehtava tõlke nüansse, aga koos tõlkimisjärgse toimetamisega on see kiirustamisvajaduse puhul päris kasulik tööriist.
3. Igaühel oma valdkond
Soovitatav on valida tõlkija, kes on spetsialiseerunud just tõlgitava teksti valdkonnale. See tagab spetsiifiliste mõistete ja konteksti tundmise – sageli on just nüansid üliolulised. Valdkonnas kasutusel olevad sõnad võivad valdkonnavälisele inimesele tundmatud olla.
4. Kõik on subjektiivne
Samuti kipub kvaliteet olema suhteliselt subjektiivne – tekst, mis ühele tundub ideaalselt tõlgitud, tundub teisele täiesti tavaline. Kuna nii tõlkija kui ka tellija on huvitatud, et teksti tõlge oleks maksimaalselt kvaliteetne, on oluline tööülesannet ja soovitud tulemust võimalikult täpselt kirjeldada ning vastata tõlkija esitatavatele küsimustele. Selles mõttes on teksti tõlkimine meeskonnatöö.
5. Kvaliteet maksab
Öeldakse, et kitsi inimene maksab kaks korda – ebakvaliteetsest tõlkest tulenev kibestumus jääb kauemaks alles kui rõõm madala hinna üle. Samamoodi ei rõõmusta keegi odava maitsetu toidu üle… Sageli küsivad kliendid, miks on tõlge nii kallis. Tõlkimine on sageli tõlkija põhitöö ja vastav sissetulek peab vastama ettenähtud heaolu tasemele. Näiteks kui riigis tõstetakse minimaalset töötasu, peab vastavalt suurenema ka tõlkija tasu. Head tõlkijad teavad oma väärtust ega kaota kliente isegi siis, kui tõlketeenuste hinda suurendatakse. Tõlkehinda mõjutavad ka lisakulud – projektijuhtide töö, bürookulud, erinevad tõlkeprogrammid. Tõlgitud tekst vajab ka toimetamist, mis tähendab lisatasu. Professionaalne ja kvaliteetselt tõlgitud tekst on väärtus, mille eest tuleb ka vastavalt tasuda. Me kõik ometi teame, kui olulist rolli mängivad tekstid sageli nii igapäevaelus kui ka ettevõtluses või riigiasutustega koostööd tehes.
